Väär

Et võimalust ei te andnud
ja veel õhtuti te lämbute,
kui pilviseks kisub taevas
ja te ema heidab magama.

Te lurjurs,
pistsite nahka tikrimarjad.
Enesele andsite veel õigust
olite võõras, võõras ja tuim.

Ja ikka armastan -
teid ja teie egoismi
karjun,
ja vihaselt löön kinni toa ukse.