Ära vaata aknast välja
märga teed ja märga metsa
märga taevast märga koera
ära vaata
ära vaata
valguslaiku lõuna paiku
videvikku minevikku
ära vaata
sest siis sinu nukker tuju
krutib sind kui keerukuju
vihma alla kõveraks
mul on käes Eeva Pargi luulekogu ,,Vaba langemine'' ja ma tunnen,
et me elame samasse rütmi
on see võimalik?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar