ma jõudsin just koju
tulime Kirsikaga Kalmistult läbi sügisvihma ja rääkisime oma elust
ma olin natukene napsine ja Kirsika ei olnud
(või oli ka)
vihma podises meie vihmavarjudele ja tänavad olid tühjad
minu näpud olid tuimad
soojad ja tuimad
mulle meeldis, kuidas vihm podises meie vihmavarjudele
mulle meeldisid tühjad tänavad
jalad olid kerged
mu jalad olid kerged ja süda kerge
mul oli kerge ja lihtne astuda vihmas
mis raskelt vajus mu laugudele
mul oli kerge unes, mis raskelt vajus mu silmadesse
me tulime Kirsikaga mööda laternavalguses teid
ja vihma podises me vihmavarjudele
see tulemine, see tulemine oli mulle
armas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar