hetkeks tundus justkui oleksin peast puhta segane
lamasin, põlved mullased männimetsas ja ei teinud muud, kui hoitsin nimetissõrme nupul ning imepisikest pildiekraani näo kohal
taevas oli tumehall ja päike erekollane
võib-olla, et vahel kukkusin
ja jalad said märjaks,
aga olukord oli lihtsalt
hingematvalt
ilus
ja nüüd ma ahmin toitu sisse
ja nüüd ma ahmin toitu sissesellist söögiisu(eluisu) pole juba
vägaväga ammu olnud
vahest ma tõesti mõtlen,
et ma olen ikka jumala segane
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar