3.6.07

tortilla flats

Ei, ma ei taha rääkida, miks ma peaksin rääkima asjust millest ma rääkida ei oska.
Aga siiski oli mul aega ja meeleolu täna terve maja värisema panna, it's about how music can affect people, seda teha veel korduvalt. Juba oli nagu midagi, oli tahet ja jaksu, veidi pärast viimast päikeselaiku murul jahtus kõik ülesse. Ma pole ikka veel päris kindel, kas mitte eluvaim ei hakka ära kustuma, läige silmist on kadunud, hing ei räägi minuga enam, ma ei taha utoopiatesse mattuda ega sõrmi välja sirutada. Ja siis see süsimust auk mille ma enesesse kaevanud olen. Where's your heart?

there's no hunger,


ma veeretan sõnu ülima raskusega, kuigi see kõik peaks sootuks kerge olema







ikkagi vajab mainimist Avarmaa Taavi, kel õnnestus folkmuusika täna minuni tuua ja mille üle on mul tohutult hea meel







pisut hirm on ka

Kommentaare ei ole: