5.1.07

ma lähen kolmerattalisega maailma vallutama


Küll mul on hea meel, et hiilgus ja sära meist kaugele jääb ära. Et Eiffeli torn on Pariisis ja püramiidide kodu Egiptuses, küll on hea, et Aafrikas kõrgub Everest ja Inglismaal Big Ben. Ja hindaksid inimesed, meie oma inimesed, seda üldse siis kui kõik hiilgus siia samma sombusesse Eestisse jääks? Oh ei, oh ei, siis oleks sääl kaugel parem, kus vohab lagendik, metsad ja sood. Eestis on ilus, ei vaidle, miks peaksin ? Aga praegu on hea mõelda, et elad siin veel aasta- kolm või neli ja siis võtad koti selga, kurat seda teab kuhu see saatus sind viib. On hea mõelda, et puistad end kuhugi ja oled kättesaamatu, oled sõltumatu, omapäid, katsumuste söögiks ja igakord kui pea kuklasse lööd, tead, et kõik me elame selle ühe sama lõputu taeva all, lõputus universumis, et need kes jäid maha sinust koju, loodavad - sa varsti tuled jälle. Ma olen isepäine, ma ei tardu mõttest, et kuhugi üksi minema peaksin. Lihtsalt ei oska karta, ei oska. Ma saan endaga hästi hakkama kõiges, mis ei puuduta '' armastust'' ega pesu pesemist. Hüva, eks selle viimasegi õpiks ära.


Jah, ja kõige viimaseks, ma tahan veel paar mõtet, enne kui kell saab kaksteist ning kuues jaanuar seisab ukselävel, kinkida Susannale. Keegi täna on jälle pisut vanem. Polnud midagi paremat kui need 3tundi sinu nelja toa seina vahel, neljakesi. Mõnus uimasus, mõnus muusika. Heh, nagu mingi raadio siin nüüd, et siis saadaksin tervitusi Susannale, Jaanusele ja Kristjanile. Ola, ma arvan, et oli hää päev. Ma arvan, et oli sinulgi.

vihm tudub, ole õige tasa

1 kommentaar:

Susanna ütles ...

Maarja, mul praegu voolavad pisarad silmadest. Nagu nad voolasid mingi hetk eile, kui sa olid läinud ja teised külalised tulid. Need kolm tundi olid head, nii head. Parim sünnipäev. Tead, kui hea oli tunda, et keegi usaldab sind ja tunneb end sinu juures hästi. Kui te Kristjaniga magama jäite, pidin ma peaaegu nutma hakkama. Ma tunnen viimasel ajal, et kui inimesed julgevad minu seltskonnas magama jääda, usaldavad nad mind.
Sinu sõnad leidsid tee minu südamesse. Lugesin ikka ja jälle sinu kirja. See oli nii ilus, nii ilus. Ja nüüd siin lugeda seda postitust sinu blogis, kus sa mind mainisid... Ma ei tea, suurest õnnest tulid pisarad silma.
Sa oled eriline, sa oskad öelda neid ilusaid sõnu, mis teevad mu enesetunde nii heaks. Aitäh nende õhupallide ja raamatu ja lastešampuse eest :) See oli ilus, nii ilus. Ja need hetked, kui me minu toas lamasime. Ühed ilusaimad hetked minu senises elus. Aitäh, Maarja, aitäh.
Ma nutan, aga mitte kurbusest. Ma olen kes ma olen ja tunnen, et ma võin nii olla. Sinagi oled nii nagu sa oled ja see on hea. On tõesti hea, sina oled hea. Aitäh. Pisike sõna, aga ma panen sinna kogu oma südame. Aitäh sulle. Aitäh.