Ma ei saa aru, täna. Ei tea millest või mida või miks, lihtsalt ei saa aru. Ei pea seda pahaks, ei pea heaks ka. Kas sa ei mõtle vahel, et su elu võiks olla palju parem kui teaksid mil sured. Usud sa, et suudaksin siis korda saata suuremaid tegusi, et suudaksid mõjutada rohkem inimesi ja teaksid mitte millegi ees risti ette lüüa. Mina usun ja ei usu. It's a new kind of feeling, ma tunnen end vanemana. Pole paljas tundmus, et olen vana ja hall ja muserdunud, oh jumal- ei ole. Kuid miski ütleb, et sõrmed on pikemad ja mõistus selgem. Tule maa peale tagasi kui usud, et siin on parem, sest mina ei usu. Ma kondan ikka oma kaugetes koridorides ja elan ikka asfalti lõpus, kuid sealgi olen ma jäänud vanemaks. Ja lillelaul ja käbid, - mul ikka on südames. Ma ei usu jumalat, ei usu seda sõna. Aga usun puid ja põõsaid, usun sind ja su sillerdavat nägu. Naiivne. Oh õnne ja armastust, oh õnne - jah, tõesti, Õnne! Vist tühi olen, sest pole nõnda harjunud, ära pea seda pahaks, mina ei pea. Olen tühi või olen lihtsalt - ja ma ei oska ju kunagi lihtsalt olla. Kõik on imelihtne. Kõik on imelihtne, tead sa seda?
ei tea? ei tea? ma ei tea, ma ei saa aru.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar