22.11.06

me oleme siiski













Me oleme siiski, siin ülal ja ümber, mis leiab endale õige pea järje. Kõik kulgeb edasi


Su põsed olid sisse kasvanud, ma naersin kui seda varjata püüdsid.
Ma ei tea, miks mind võlus see tusk mis sinust minuni -numbrina edasi kandus
Nelikümmend viis, oli see number
ja küllab olid need sinu seosetud sõnad, sinu seosetumatud mõtted ja ära hellitatud lootused
mis mind mõjutasid enim
Kõik läheb hästi, kõik läheb halvasti
Nii kaugel
Su põsed on ikka veel sisse kasvanud
Ma tunnen vaevatud muret,
aga mitte su põskede pärast,
Ma olen seinast seina
ja sinu põski seal vahel koos minuga
ei võikski kunagi olla

Kommentaare ei ole: