Mäss elab minus, mida vanemaks ma jään- ta kasvab ühes minuga.
Mul on ükskõik, ükskõik, et see minust teeb ohjeldamatu inimese.
Mul on ükskõik, et see on nii pagana jäärapäiline ja parim viis energia raiskamiseks.
Mäss elab minus, toksib sügaval ajusopis ja südame all.
Ta on seal, sest küllap tema koht on just seal.
Mina ei allu kord juba reeglitele, ei allu, ei oska ja ei või.
Praegu siin on mul ükskõik, sest selle eest mis homme on ma veel ei vastuta.
Mäss elab minus ja mida tugevamaks muutuvad toksimised,
ma tean, et pean midagi tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar