Tead sa, -et hea on olla. Igasuguse ärgipäeva töösagina vahelt on mul nii ülemeelikult hea olla. Ja kas siis ongi enam nii vale väita, et asjad juhtuvad, sest nad peavad juhtuma. Mõtlen ja ei oska enam mõelda, hea, sest ei tahagi enam mõelda. Mõistus väsitab, kuid mõtted ei jää alati mõistuse piiridesse.
Vahel ajan näpuga taga järge, et kus olen ma praegu ja tegelikult pole sellel tähtsust. Üldse on vahel elulistel asjadel nii vähe tähtsust. Ma löön end võnkuma enda ja teiste maailma vahel ja valin tihti traagilisema tee, lihtsalt, et kindel olla enda võimetes. Võtta asja traagilistemana kui nad on, see annab mulle topelt ülevääte kõigest heast, miks peakski see siis alati paha olema? Ma elan. Ehk kehtib siin mõttevääratus : aeg on kohvitassi taga uueks sündida. Sest teid läheb igasse suunda, aga mina ei vali teid
mina jooksen läbi metsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar