But does it float

Ma leidsin midagi väga huvitavat, talletatud kusagile mälupulgale, ja ma tunnen, et ma pean seda jagama.
Lihtsalt sellepärast,
et on juulikuu
lihtsalt sellepärast,
et selle kirjutamise ajal oli kaa juulikuu
lihtsalt sellepärast,
et üks aasta
võib muuta
tohutult paljut


,,Ma olen unistaja, ma olen fantaseerija ja jutustaja. Milleks seda eitada?
On 3. juuli, on suvi, ma olen üksi, ma ei ole veel oma elus armastanud, ma olen 18, mul puudub töö millega endale natukenegi raha teenida, ma ei tea mida elult oodata, ma ei tea midagi oma tulevikust, mul puuduvad raudkindlad eesmärgid, ma pole just kõige eeskujulikum õde, ma pole ka parim tütar ja vahest parim sõbergi, ma ei ole veel midagi oma elus saavutanud ja ma ei usu endasse täna piisavalt, et see aitaks mul jääd murda. Aga kõigel sellel näib vahest nii vähe tähtsust olevat, kui ma leian endast üles selle koha, selle punkti, kus ma olen rahul
ükskõik mis on, mis tuleb,
ma olen lihtsalt rahul, ma olen tänulik kõigi nende hetkete eest, mis on olnud, mis on praegu ja mis tulevad
nende hetkete eest kui ma olen olnud kõikvõimas, kui maailm on olnud kõikvõimas, kus pole ühtegi teist mõtet või tunnet,

kui ainult see miski, mis on nii hea
et võiksin jala pealt surra, kuigi isegi see ei näi piisava võrdlusena kirjeldamaks emotsioone, helisid, hääli,
mida ma SIIS
kuulen ja tunnen. ''

Aitäh, aastatagune mina,
et sa mulle end meenutasid

ma armastan Sind