Ma tahaksin olla nõrk valgus, mis helgib igal hommikul nende külmade külmade akende taga
mul on unetus, on koguaeg olnud, süvenedes ikka ja jälle
ja ometi ei tunne ma ennast sugugi süüdi, vahest väsinuna vaid
kuid see pole väsimus magamatusest
see on elust, on inimestest
aga see valgus, oh mu jumal,
kuidas ma tahaksin olla
see valgus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar