pane käima Bon Iver'i Blood Bank
On vaid mõned inimesed siin ilmas, keda võin mööndusteta ja meeletult armastada
ja isegi neid ei ole mulle alati füüsiliselt kõrvale vaja, lihtsalt põgus teadmine nende olemasolekust on see, mis jagab mu seest peoga armastust laiali. Nad on sulgkerged ja igasmõttes täiuse ikoonid, minu silmis, sõltumata asjaolust, et enamuse ajast ma seda enesegi jaoks ei tunnista.
Ning siis on, kahtlemata, väga palju neid inimesi, keda ma austan, keda ma ei oska ega pea armastama, aga keda imetlen, kes mõjutavad mind niisama palju psühholoogiliselt kui on silmailuks ning kellelt võiksin ja peaksin elus palju õppima. Nende inimeste olek on väljapeetud ning taktitundeline, nad õpetavad mind ühtlases rütmis elama ning halvavad meeletusi. Mis tõesõna, on hädavajalik.
aga kõige paremini olen ma ikka,
ikkagi ihuüksi
siis ma olen pikk ja sale
ma olen mütoloogiline tegelane mõnest lastemuinasjutust
mul ei ole kuhugi kiiret ega kellegagi asja
siis ma olen kastepiiskadega ühte mõõtu
ning millelgi ei ole tähtsust
mind ei mõjuta keegi ning mina ei mõjuta kedagi
SIIS ma olengi vaid üüratu hunnik lõbusaid värvikombinatsioone
ning peaaegu, jah justnimelt PEAAEGU, olematu
täiesti, lõbusasti, köitvalt
olematu
suundudes ei kusagilt ei kuhugi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar