10.2.09

morning is mocking me

KERGEM OLI HINGATA

need mõnikümmend minutit

ma olin unustanud jala käimise võlu

kadus õõnestav kohin

oi kui hea, oli lihtsalt, korraks

SISSE TÕMMATA SUURI SÕÕME

SOMBUST-varakevadist

ÕHKU

Kommentaare ei ole: