10.2.09
morning is mocking me
KERGEM OLI HINGATA
need mõnikümmend minutit
ma olin unustanud jala käimise võlu
kadus õõnestav kohin
oi kui hea, oli lihtsalt, korraks
SISSE TÕMMATA SUURI SÕÕME
SOMBUST-varakevadist
ÕHKU
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Uuem postitus
Vanem postitus
Avaleht
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar