13.1.09

kõrgtuul

Igakord, kui ma surun ennast mingitesse raamidesse, mis mulle sugugi ei mahu ega sobi, püüan ma tekkinud marrastusi leevendada minu päris oma muusika-dimensiooniga.
Üks neist rännupaikadest on Colorado. Ja kuigi ma seal füüsiliselt ei ole käinud, võin ma teile kirjeldada selle paiga meeleolu, inimesi, metsahääli, mägede kohinaid, keeristorme, ilma enne keeristorme- ilma pärast keeristorme, päikesekiirte langevusi, õhku, tundmatuid teekäänakuid ja iga toredamatki pisidetaili. Nad on Peaaegu mul kõik olemas, sealsamas - siinsamas. Võimatu on otsida paremat viisi, paremat viisi enda kokku korjamiseks,
nagu küpsisepuru.

ei aita mind uni, ei aita mind moosisaiad ja suhkruvesi

olen kohe päris lootusetu, kaspole?

Kommentaare ei ole: