karamellid

Püüdke kokku lugeda kõik need korrad, mil olete seisnud keset argipäevast saginat ja kaotanud ära ajataju
Vahest siis on päike paistnud või olete jäänud vihma kätte. Kõigel on eesmärk haihtunud ja kuulda võite vaid veel iseenda vaikseid südamelööke
Võib-olla jääte seisma ja tammute rahutult kohapeal, justkui kinnitades endale, et maapind on veel oma endises massiivsuses alles
Vahest, et vehklete tahtmatult kätega õhus tõestamaks endale, et ka gravitatsioonist ei ole teil siiski olnud pääsu
Ja ometigi on ümber teie mingisugune õhkõrn vaakum ja aeg seisab paigal
Kogu oma hiilguses, tajute vaid häguseid inimfiguure ja aktiivse liikluse valgussähvatusi
Olete nagu kaaluta olekus ja keegi ei näe teid
Keegi ei teagi



püüdke kokku lugeda kõik need korrad, mil te olete olnud päris kindlad, et



mõistuspärasega ei ole siis enam


midagi pistmist