teate seda tunnet, kui ei ole veel päris filmist välja saanud ja ülejäänud maailmal näib nii vähe tähtsust olevat. Kui kõik on hägune ja ebaselge, mõtted koonduvad ühte punkti ja on nii kaugel meie reaalsusest.
Jah, see tunne..
või siis teinekord
pärast mingit suurt ja olulist sündmust, mis on sind õhtu jooksul vähemalt kümneid kordi kikivarvuli tõstnud ja sa olen nii õnnelik, et kõht valutab ja pea käib ringi. Saadad sõpru paljajalu trepil ja tahaksid neile niihirmsasti öelda suuri-suurimaid sõnu, vaatad aga lihtsalt, pisut nukralt ja lehvitad. Pesed poole ööni nõusid, ning mõtled kõigele sellele, millega sul on siin elus vedanud. Tunned ja tajud teiste armastust ja oled nii uhke, lihtsalt kohutavalt uhke
See tunne..
kõik need küpsetatud koogid, küpsised, kõik need kommikarbid ja lillekimbud, kõik need isetehtud kaardid ja lihtsalt fakt, et te tulite, teie, kes te tulite ja mu terve õhtu jooksul nii imeilusasse situatsiooni panite, teie ees, ma võiksin paljajalu lumes põlvitada. Igaühele teile Hallelujah-t eriti härdal häälel laulda ja lihtsalt...
saate ju aru küll
saate ju isegi....
shampuse klaaside klirin, küünlavalgel koogisöömine, aurav kohv ja kohvilõhn, Sügisball ja ja ja ja
mida ma oskan enam üldse öelda
jah
siin laulan ma teile nüüd Hallelujah-t
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar