Tundsin end täna hüpnoosiviiduna. Ma tean ja mäletan, et ma jäin suuretoa diivanile kella neljast sügavasti magama. Aga edasine sündmusteahel kulges läbi mingi ähmase- vaevutajutava udu. Keegi rääkis mu kõrval ja naeris helisevalt, keegi pani teki peale, telekas surises nurgas vaikselt, keegi hüüdis uksepealt eristamatuid lahkumissõnu, õuest kostus kummivilin, telefonid helisesid, ja helisesid, ja helisesid
arvan, et ühele kõnele ma isegi vastasin
ja kogu selle pudru juures, mis oleks pidanud olema juba piisav, et mind tagasi teadvusesse toimetada - säilitasin ma siiski mingi kangestunud ja sügava une. Mingi ebaloomuliku seisundi, kus ma tundsin end nii sõltumatu nii tasakaaluka ja vabanda.
kella kaheksaks lükkasin ma paljad varbad teki alt välja ja tundsin, et mul on lihtsalt kohutavalt
kohutavalt palav
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar