täiskuu lösutab taevas,
kui mööda pimedat teed koju tulen- või pigem nagu jooksen
elutempo on viimasel ajal igasugused piirid ületanud
adrenaliin, mis lennutab mind päevas mitmeid kordi linna ja kodu vahet ning hoiab meeled eredana ja närvi külma
tulesäde põues, mis ei luba mul niisama paigal püsida
joovastus, mis paneb mind bussis, tänaval, valgusfoori taga, tööl - meeletult tantsima ja ümisema
ma olen kõhedust tekitavalt õnnelik
peaaegu, nagu surm oleks tulekul
jumalik õnn enne kurba lõppu, ehk?
mulle meeldib ajaga ummisjalu joosta
ühe päevaga nii palju teha ja näha
öösiti on uni magus ja mõtted klaarid
kaotsi läinud ja ununenud inimesed tulevad tagasi
ma arvan, et seda kõike on liiga palju
ja hetkel ei tule ma enam sellega toime
siit ka lugu, mis on mind terve tänase päeva saatnud:
Eight easy steps (vabandan, youtube ei luba mul enam siin videosid avaldada)
Lucy in the Sky with Diamonds
I freakin' love you!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar