te peaksite mind vist peast päris segaseks, kui ma ütleksin, et pea kõik siin elus pakub mulle ammendamatud huvi. Mu pea on nagu herilasepesa, kus koguaeg keegi nohistab, kus koguaeg on keegi ärkvel ja domineeriv. Vahest ma tõsimeeli usun, et lähen lõhki, huvist olla kõige uue ja ebatavalise läheduses. Hirm on, et mul jääb maailm nägemata, elu tuhanded jäsemed läbi katsumata, maailmamuusika kuulamata, suured kunstnikud nägemata, iseenda perekond loomata - mis iganes!
ausalt öeldes, võin ma ka elada lihtsalt oma miljonite igapäevaste mõtete baasil
ja see juures tunda lihtsalt kohutavat rahulolu,
argipäevane rüselus ja tusk muutub tühiseks
peaaegu olematuks
Mul on elusse kiindumus
ja tõmme
ja tõmme ja tõmme
in slow motion
katus sõidab
on palav ja hapnikuvaene
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar