ei sel hetkel olnud midagi paremat, kui istuda minikaubiku esiistmel, hoida pilk aknast välja ja mõelda elumõttele
süda tahab igakord lööke vahele jätta, kui kahele poole mööda käänulist maanteed loob hilissuvine päike erineva heledusega murulappe
kui tee ääres seisavad külalapsed
kui metsast paistab kollaste kummikute välkumine
kui suul on tunda veel hommikuste pannkookide ja maasikamoosi maitset
kui keegi ei helista ja keegi ei küsi ega otsi
vahest,
et just sellisel hetkel
ei olegi see halb
olla nii pagana
HINGELINE
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar