ja ma seisin eile kooli ees. See oli täiesti uskumatu, alles eelmisel päeval sagisid nende samade puude all inimesed, just siin samas seisid mu sõbrad ja sugulased. Jah, justnimelt siit samast astusin ma uksest välja rahvamassi, aga nüüd, nüüd ei olnud enam hingelistki.
Ja kui mul esmaspäeval polnud absoluutselt aega olla otseselt kurb või õnnetu, siis eile kooli ees seistes voolasid mul suured pisarad põski mööda alla
Ma ei taha enam üldse ära minna
miski pole läbi
on küll
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar