ma tean, et see on ja oleks täiesti ebaratsionaalne lähenemine, lapsik ja mõtlematu, mittekohane tüüp-eksemplarist kodus istuvale ja salamisi vaenutsevale eestlasele, aga minu ema õpetas ikka : kui lüüakse, löö vastu, löö veel kõvemini. Ja ma saan aru, et me poleks neist sittagi paremad kui läheks oma püsside ja odadega uuele rünnakule jah ei oleks, aga iseloomu vastu ei saa, tahtmatu piiritu kogunev viha ja äng millest lahti saad on raske - kui mitte öelda, et võimatu. Selleks, et rahulikult maha istuda, et kompromisse leida, et teha erandeid ja et olla vagus ning mõistlik - mõistev, selleks on meil olemas inimesed, inimesed kes seda teha oskavad, kes tahavad, kes suudavad. Mina olen mässaja, muidugi ei lähe ma täna Hirve parki ja loomilikult mitte ei pea ma end küllalt kõlbeliseks minna näost-näkku õigust nõudma asjadele millest ma ju tegelikult ometi nii vähe tean, aga üht ma ütlen, ma vihkan ebaõiglust, ma vihkan möla ja ma vihkan tõpraid.
Hea rääkida kaspole? provotseerida ja ässitada, aga ise istuda ikka Tartus, korteris ja lihtsalt tigetseda, olgugi, et sest kasu ju tegelikult pole. Aga võta siis näpust, et meie maad katab tegelikult paks kiht idioote
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar