3.4.07

that's the way we get by

Ma ei söendanud. Istusin ju nõnda vaikselt ja kähedal häälel laulsin ta nime. Tahtsin kõik vaikselt perse saata.


Muidugi ma olen mõelnud, usun, et olen. Olen?



aga sinu vaiksed ja kuulekad silmad on just need, mis panevad mind rääkima asju mida rääkida lihtsalt ei või, ei söenda,

aga sulle ma tahan, rääkida







uut valget armastust, sellist mille käes võiks vaevelda ja venida, aga tunda end elavana


aga võib-olla ei taha üldse



---

Hämmastav. Täna lonkisin oma tavapärases mõttemullis ja lombaka-sammul läbi raekoja ning võisin ennast häbi pärast ära süüa, sest alles nüüd koitis inimese, - sõbra, - tuttava nägu niisama selgelt kui allikavesi. Sõbra pale, olgugi, et alles noore sõbra, aga, et mäletasid sündmust ja kohta ja aega, aga et nägu oli meelest läinud? Alatus, milline alatus minu poolt. Kuidas on siis lõpuks võimalik ennast selle piirini lükata, et sellised asjad ununevad





Mis sind vaevab Susanna?








tõesti kurat nii villand ja siiber ja kõrini saab, et kott selga ja minema, lonkadi-lonkadi

oleks vaid õiget motivatsiooni

au ja kiitus inimesele, kes on hakanud jõustama ideed kunstikooli köögi suhtes


kirglik suudlus Courtney Love-ile :

Baby, you're a freakshow just like me
Baby, we're all born ugly
Gotta write a love song


ja ma ei oska ikka veel teile mitte midagi öelda
what the hell is going on





ära muretse











on palju tulnud asjaks ja olemiseks ja mida aeg edasi seda vähem ma tahan või oskan neid asju kirja panna

Kommentaare ei ole: