Sõbrapäev on tulekul. Misasi???
Võib-olla on asi lihtsalt pühapäevases karges meeles, aga läbi väikse kriitika pilgu võin ma väita, et säherdune nimetus ühele päevale ei kõlba kuhugi. Sõbrad on kalleim vara siin igapäevases ilmas. Ja, et armastada neid igapäev ja iga aasta ja siis natukene veel, aga et mitte leida selleks aega ühel päeval aastas, et leida enese kõrvalt seal pikka aega olnud silmapaarid ja siis öelda neile, et kui kallid naad tegelikult alati olnud on, lihtsalt läksid vahepeal meelest. Perse, millega selliseid asju õigustada?
Ja hoopis teine suhtumine on mul tõsiasja, et sõbrapäev võiks olla lihtsalt päev, kus sa hellalt paitad kellegi pealage ning pistad talle põske kommi, oled käinud läbi tule ja vee ning sel päeval vaikselt meenutad olnut, hoidud suurest kärast ja mürast, ja siis avastad korraks,
et inimesed on nii ilusad ja head
Kui rõske on pühapäev ja tema hommik
kui lootusetuna näib
et kunagi võiks miskit muutuda
ja kuidas see mõte mind
paelub
kaua sa oma sõpru armastasid?
1 kommentaar:
Sõbrapäeval mina mõtlen, ma ei kavatse joosta. Mina võtan endale vabaduse öelda sõpradele, kui palju ma neid armastan täpselt sellel hetkel kui ma tahan. Kolmapäeval saame koos meenutada meie sõprust ja olla tasa ja lihtsalt naeratada, sokolaad põses...
Sõbrapäev on vaikne. Ma praegu mõtlen, et vist ei hakka isegi kaartidega jamama vaid lihtsalt annan igale sõbrale kallistuse ja justnimelt ühe sokolaadi.
Ehh, jäin nüüd siia sinu blogi arutama. Lihtsalt, tahtsin öelda, mina nõustun sinuga sõbrapäeva osas.
Postita kommentaar