Hing ulub, soolikad löövad tantsu. Mu maja pole suhkruvatist, mu õde ei ole lennuk. On nii rahuldamatult normaalne, nii nõdrameelselt hästi. Ma elan Anne tänavas ja naabermajalt langeb mädanenud krohvi, päevast-päeva. Üleeile. Kraanist tilgub maitsetut vett luues hallis köögis närvilise heli .Tahan teha ja ei taha mitte, olematu olla tahan, liivatera kruusasel teel. Ometi veel õige vara oleks minna minema.
Ei langeta ma häbis silmi, mul ei ole häbi.
trots?
on tajutav kaugus
tee ja silmapiir
oh, ma ei viitsi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar