ma ei mõista sind süüdi
sa pole kunagi tõsine
vahel pisut nukker vaid
ma ei arva, et sa oled halb inimene
maailm tegi meid selliseks
ma tean, et sa ei oska olla tühine
sa tõstad nurgast kära
ja lööd mind kõrva
ma usun, et sul pole aega
ei ootakski ma seda
sinult mitte iialgi
ma austan su armastuse vajadust
oled siiski ju inimene
kõige tavalisem
ma mõistan, et lihtsamad teed on sinule
sa pole ometi ju lausloll
ma ei laida su otsuseid
ja ei nõustu nendega niisamuti
ma näen, et sa oled õnnelik
õnn ei vaja sinult palju
ma kuulen, et sa hingad veel
sind on kaugele kuulda
ja aiman, et sa oled iseäralik
kõiki meid on vaid üks
Kuid mitte ei mõista ma,
mis on sus nii erilist
et tahest tahtmata
sind pean nurgast jälgima
mis on sus siis nii ebatavalist
et sind kaua-kaua kord vaatasin
ja tegelikult ei näinud
et salamahti elasin
seal kuskil meelte vaheseinas
kus kaugenedes nautisin
et petlikult vaid oskasin
sind põlata ja vihata
ja nüüdseks sootuks pime
pime olen sinu suhtes
et elad ja hingad
ka minu sees
sel nõnda väike tähendus
ja tähtsus,
et peagi tean ma öelda
sa selles punktis kus sa oled
või siis nüüdseks olid
ära lahustud kui suhkur
suhkur kuumas vees
mul on hea meel
ma tean ja tead sinagi,
et ma valetan, kuid
kes mind siin ajas ja ruumis
võikski keelata
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar