rahu ja rahutus

Asjad mis olid ning põgenesid, Asjad mis tulid kuid kadusid, Asjad mida näha ei lubatud.
Minu toas oli sel päeval kurbus,tuba nuttis, ma kuulsin.
Ma ärkasin siis, kui teised magasid magusaimat und ja maailm oli idiootselt vaikne, ja aken ning see mis oli akna taga -oli vaikne. Ma ise , ma ise olin vaikne. Ma kaotasin end sel päeval, ma kaotasin end seal hämaras. Ning lõin kildudeks kuuma teetassi
Ja siis sadas taevast ükskõiksust. Kuum kevadõhtu... surnud kevad, mis nii meeleheitlikult üritas taasärgata. Ja ma naersin
ma naeran siiani.